1 pell
n. [Lat. pallium; A. S. pelle; Engl. pall; mid. H. G. pfelle]:—costly stuff, velvet (?); sæng tjölduð pellum, Hkr. i. 242; skikkja ok pell dregin yfir skinnin, fur lined with pell, Lv. 41; pell þat er hökull sá var ór gör, er Skarbendill heitir, Bs. i. 77; messu-hökull af pelli, B. K. 82; altaris-klæði með pell, Vm. 91; altaris-klæði tvau af pelli, 98; hökull ok kantara-kápa af nýju pelli, B. K. 83. Vm. 100; tvau handlin af pelli, B. K. 83: pells-altarisklæði, -búnaðr, -hús, -hökull, -kápa, -klæði, an altar cloth, lining, case, cope of pell, Vm. 49, 80, 92, 114, B. K. 83, Pm. 123, Am. 15, Dipl. v. 18; pells-klæði, -kyrtill, -skikkja, Ld. 328, Ó. H. 31, Fms. ii. 246, iv. 27, v. 268.